Before they say: ‘I do!’

[ENG/EST]

Stereotypically, kids, especially girls, are said to be rehearsing for their wedding from an early age. Unaware of the future companion of life, they can feel the taste of the six-layered cake in their mouth and smell the flowers, decorating the wedding hall. Even I remember fighting with my sister for a role in a game: one whether got to be a prince or a princess. Therefore, I was happy to see the prewedding traditions in a Turkish way.

The final ‘I do’ will not remain the only vow that expresses faithfullness. Before the last words of youngster’s single life, other but not less important celebrations are held. Such as the engagement party where the couple gives a promise to get married. Representing the everlasting love and solemn oath, two rings are tied togehter with a band. After the famous move of putting the ring on the finger, ironically, the band of connection is cut into two. Maybe, this tradition shall be changed soon because Turkish Statistics Institute claims that in 2014 divorce rate increased 4,5%, whereas the amount of new marriages was rather modest. 

The evening of the engagement party is mostly dedicated to dancing. The partakers’ tapdance becomes faster and faster as the rhythm of Turkish popular music puts on speed and the night comes nearer. (Listen to an example of popular dance music here in the end of the post.) Depending on the area, the number or guests might reach up to 80 people. Party costumes vary from casual jeans and shirt to high-heeled disco ball. In conservative parts of Turkey the atmosphere is different, with less people and glitter.

IMG_9737
Cutting the band that connects the rings

About 24 hours before the Big Day itself it’s time to sacrifice the bride to her new family: the Henna night (Kına Gecesi) which is Turkish version of bachelor party/bridal shower. The open-air ritual starts with dinner. Tables are set on the streets with a stunning view over neighbouring hills. The mealtime proves that eating truly unites people: left with one spoon only, the guests selflessly empty the plates that are placed in the middle of the table. The food is cooked on a bonfire right next to the eating area. The menu is based on simple but filling dishes like pasta with milk, oven-baked potatoes, chickpea stew and, most importantly, keşkek which is wheat or oatmeal porridge with milk and lamb or chicken. The valuable part of the dish is not the taste or texture, but its’ preparation process that craves a lot of strengthstrength. By going through that much effort the family expresses their love towards the couple.

 

IMG_20160506_193003
Traditional keşkek in upper right

The Henna night’s calm and humble aura changes to cheerful celebration before midnight when the lads arrive. With Turkish flag over their heads, men perform their symbolic dance. Smile on the bride’s face continues to expand and the air is finally full of laughter and joy. And there it goes, with no slaughter nor violence, sacrificing the bride. Explaining the origin of the tradition’s name, the woman’s palm is dyed with henna. Now the couple is ready for the following day when they’ll sign the necessary papers and officially share a life.

Thinking back, nobody seemed to blow hot and cold about my unfamiliar face. From the first eye sight, the couple and their welcoming parents were happy to introduce their culture. I suppose the unexpected guests are an unavoidable part of the Turkish wedding tradition.

 

 

 

Enne “Jah!” sõna lausumist

 

Stereotüüpselt valmistutakse pulmadeks juba varajases eas. Kuigi tulevane abikaasa pole veel tuvastatud, unistavad tütarlapsed valgest kleidist ja tunnevad suus martispanitordi maitset. Minagi mäletan vaidlusi oma õega, kumb saab mängus printsi, kumb printsessi rolli. Hiljuti oli mul õnn võhivõõrana Türgi pulmakombeid kogeda.

Lõplik “Jah!” ei jää Türgi kultuuris sugugi ainukeseks truudust tõotavaks väljendiks. Enne oma vallalise elu viimase sõna lausumist tähistatakse teisi, aga mitte vähem tähtsaid sündmusi. Näiteks kihluspidu, kus pruut ja peig annavad üksteisele lubaduse abielluda. Sõrmused ühendatakse paelaga, mis tähistab aegumatut armastust ja tõotust Jumala ees. Irooniliselt lõigatakse igavese seotuse pael pärast sõrmuste vahetamist pooleks. Vahest tasuks seda traditsiooni peagi kohendada, sest Türgi statistikaameti andmetel tõusis lahutuste arv 2014. aastal 4,5%. Registreeritud abielude reiting langes seevastu 0,1%.

Kihluspeo peamine tegevus on tantsimine. Türgi popmuusika kogub öö lähenedes hoogu ja paneb külalised üha kiiremini jalalt jalale tammuma. (Kuula näidet armastatud Türgi tantsumuusikast teksti lõpus.) Olenevalt piirkonnast võib peost osavõtjaid olla kuni 80. Riietus varieerub lihtsast teksa ja särgi kombinatsioonist sätendava diskokleidini. Konservatiivsemas Türgi osas on pulmas nii vähem inimesi kui ekstravagantsust.

IMG_9737
Sõrmuste vahetamine

Umbes 24 tundi enne tähtsat päeva peetakse poissmeeste pidu ja tüdrukute õhtut, henna ööd (Kına Gecesi). Pruut ohverdatakse uuele perele. Rituaal algab õhtusöögiga mägedevahelisel külatänaval. Toidukord on ehe näide sellest, kuidas söömine lähendab inimesi: road asetatakse keset lauda ja igale külalisele jagatakse supilusikas, millega nõud tühjendada. Toidud valmistatakse elava tule kohal, kohe söögiplatsi kõrval. Menüüs on lihtsad, kui täitvad toitud nagu pasta piimaga, vürtsidega ahjukartulid, kikerhernehautis ja halvaa. Kõige tähendusrikkam pala on keşkek, mis meenutab kaerahelbeputru piima ja lamba- või kanalihaga. Pudru kloppimine suures anumas nõuab palju jõudu ning seda teevad pruutpaari pereliikmed, et pühendumuse ja panusega oma armastust väljendada.

IMG_20160506_193003
Paremal üleval traditsiooniline pulmatoit keşkek

Rahulik ja vaoshoitud peomeeleolu muutub märksa rõõmsamaks pisut enne südaööd, kui kohale jõuavad noormehed. Türgi lipp peakohal esitavad nad energilise tantsu, tänu millele peokülalised elavnevad. Viimaks, vere ja vägivallata, ohverdatakse pruut. Selleks kaetakse naise peopesa hennaga ja seotakse ööseks kinni. Järgmisel päeval on paar seadusliku abielu sõlmimiseks valmis.

Järele mõeldes ei tundunud mu võõras nägu kedagi häiraivat. Mind tervitati soojade käepigistuste ja põsemusidega ning koheldi kui üht nende seast. Ilmselt on kontvõõrad kõigest osa Türgi pulmatraditsioonist.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s